Motokross ei ole päris see hobi, mille puhul piisab sellest, et ratas garaaži lükata ja pühapäeval rajale sõita. Enne starti tuleb kohale jõuda, ratas peab olema korras, kütus paagis ja varustus kaasas. Kui võistlusi koguneb hooaja jooksul kümneid, hakkavad ka väiksemad kulud päris kiiresti kokku jooksma.
Kõige suurem väljaminek ei pruugi isegi olla mootorratas ise. Raha kulub rehvidele, õlile, kettidele, piduriklotsidele, bensiinile, võistlustasudele ja sõitudele. Lisaks tuleb kuidagi kogu see kraam rajale transportida.
Kuidas rajale kohale saada?
Kui koduraja kõrval sõitmisest enam ei piisa, muutub auto üsna oluliseks osaks motokrossi varustusest. Ratas tuleb ju kuidagi võistluspaika viia ning lisaks rattale peab autosse või haagisesse mahtuma terve hulk varustust.
Mõnel sõitjal piisab tavalisest sõiduautost ja haagisest. Teisel on vaja suuremat kaubikut või nelikveolist sõidukit, eriti kui käiakse võistlemas ka välismaal.
Kui krossiratas, varustus ja haagis hakkavad olemasoleva autoga juba napilt ära mahtuma, võib järgmise autona kõne alla tulla suurem sõiduk. Sellise ostu puhul võib üheks variandiks olla autolaen, kuid kõigepealt võiks läbi mõelda, kas suuremat autot kasutatakse piisavalt ka väljaspool võistlushooaega. Kui auto seisab suure osa ajast niisama, võib kallim sõiduk osutuda tarbetult suureks kuluks.
Võistlusnädalavahetus ei kossne ainult stardimaksust
Üks võistlus võib paberil tunduda üsna odav. Stardimaks on näiteks 50 eurot, kuid sellega ei pruugi kulud piirduda.
Kui rajale tuleb sõita 200 kilomeetrit, kulub kütusele juba arvestatav summa. Kui võistlus kestab kaks päeva, võib juurde tulla majutus ja toit. Pikema sõidu puhul lisanduvad ka võimalikud teemaksud või praamikulu.
Seetõttu võiks ühe võistlusnädalavahetuse tegelikku maksumust vaadata tervikuna. Kui hooaja jooksul osaletakse kümnel või viieteistkümnel võistlusel, annab see aasta lõikes hoopis teise numbri.
Suurem ost vajab kainet arvutust
Motokrossis võib tekkida olukord, kus korraga on vaja teha mitu suuremat väljaminekut. Näiteks uus ratas, auto või haagis. Kõike ei pruugi olla võimalik samal ajal säästudest katta.
Kui kaalutakse rahastamist, võiks enne otsustamist võrrelda erinevaid võimalusi ja nende kogukulu. Tarbimislaenu võrdlemine võib siin olla üks võimalus, kuidas vaadata kõrvuti erinevaid intresse, perioode, kuumakseid ja lõplikku tagasimakstavat summat.
Seejuures tasub mõelda ka järgmisele kuuele või kaheteistkümnele kuule. Kui uue ratta ostuga kaasneb juba niigi suurem hooajaeelne kulu, peab igakuine makse mahtuma eelarvesse ka siis, kui võistlushooaeg parasjagu täies hoos ei ole.
Pane hooajale oma number
Motokrossi kulude jälgimiseks ei pea pidama keerulist tabelit. Piisab, kui panna enne hooaja algust kirja suuremad kulud:
- ratas ja selle hooldus;
- rehvid ja varuosad;
- kütus;
- võistluste stardimaksud;
- transport ja majutus;
- kaitsevarustus;
- auto, haagise või muu transpordi kulud.
Kui näiteks rehvidele kulub hooajal 400 eurot, võistlustele 700 eurot ja sõitudega seotud kütusele 600 eurot, on ainuüksi need kolm kulu juba 1700 eurot. Kui juurde lisanduvad ratta hooldus ja varuosad, võib hooaja tegelik maksumus olla märksa suurem kui alguses tundus.
Kõige kallim on sõitmata jäänud võistlus
Motokrossi puhul ei ole mõtet iga ostu ainult hinna järgi vaadata. Kui ratas on hooldamata või auto ei ole pikkadeks sõitudeks sobiv, võib kogu võistlusplaan ühel hetkel lihtsalt katki jääda.
Samas ei pea iga hooaja alguses kõike uut ostma. Korralikult hooldatud varustus kestab kaua ning paljusid asju saab soetada kasutatuna.
Kui hooaja suuremad kulud on ette läbi mõeldud, on lihtsam otsustada, kuhu raha päriselt panna. Mõne jaoks tähendab see paremaid rehve, teise jaoks töökindlamat transporti ja kolmanda jaoks lihtsalt rohkem rajapäevi. Lõpuks ongi kõige väärtuslikum see, kui tehnika töötab ja sõitja saab stardiväravast rajale minna.
